Tootmisprotsess

TOORAINE

TOORAINE

1. TOORAINE. Lubjatootmise tooraineks on Siluri ajastu (u.460 miljonit aastat tagasi) nn. Paadla lademe erinevate kihtide lubjakivimid. Eriti kvaliteetse lubja tootmiseks korjatakse stromotopoorlubjakivi ka kohalikelt põldudelt.

2. TOORAINE KAEVANDAMINE. Lubjakivi kaevandatakse põhiliselt käsitsi, väheste lõhketööde rakendamisega. Lõhkamist kasutatakse vaid lubjakivikihtide kergitamiseks ja kobestamiseks, mitte kivimilasundi lõhkumiseks. Lubjakivi murdmine toimub käsitööna spetsiaalsete vasarate, kiilude ja kangidega.

TOORAINE KAEVANDAMINE

TOORAINE KAEVANDAMINE

Murtud lubjakivitükid on ca 20-30cm läbimõõdu ja mitmesuguse kujuga, mis transporditakse traktoriga lubjaahju. Kuna erinevad lubjakivikihid on erineva kvaliteediga, siis toimub paralleelselt kivi murdmisega ka erineva kvaliteediga kivimite selekteerimine visuaalselt. Visuaalse eristamise aluseks on peamiselt kihi värvus, mille põhimõte on järgmine: mida tumedam (pruunikam) on lubjakivi, seda kvaliteetsem. Korraga on kaevandamisel töös 3 erinevat lubjakivikihti, millest mergli vahekiht (10-15cm) praagitakse visuaalsel vaatlusel. Ülemisest, ca 40cm kihist toodetakse vähemkvaliteetset krohvi- ja mördilupja ning vähemnõudlike (näit. põllumajandustöödeks) kasutatavat värvilupja. Alumine, kvaliteetsem kiht (paksus ca 1m) eraldatakse omakorda, millest valmistatakse värvilupja. Ühes astmes kaevandatava kompleksi paksus on seega ca 1,5m. Katendi paksus on 10-20cm, mis eemaldati kaevandatavalt alalt ja ladustati karjääri serva kasutades seda hiljem rekultiveerimiseks. Praeguse paemurru pindala on 0,2ha, perspektiivne 1,6ha. Murd asub lubjaahjust ca 30-40m kaugusel. Kobestavaid lõhketöid teostas 1994.a. AS Lõhketööd, mille tarvis puuriti puuraugud sügavusega ca 2m.

LUBJAAHI

LUBJAAHI

3. LUBJAAHI. Lubjakivi põletatakse ca 3.80m kõrguses ja 1.5m laiuses, alt ja ülalt kitsenevas (“munakujulises”) lubjaahjus. Lubjaahjude restaureerimiseks kasutati kohapeal veel säilinud teadmisi 50 aasta vanuste ahjude “saladustest”. Ahju sisekiht on vooderdatud shamottellistega, seejärel tuleb soojusisolaatori kiht ning välimiseks kihiks on ca 80-100cm paksune lubjakivist välisvooderdus. Telliste sideainena on kasutatud kohaliku päritoluga spetsiaalselt kuumakindlat Kuusnõmme lahe lähedalt pärit savi ja nn. shamottsavi ning kohaliku liiva segu, mis tekitavad sulades väga kuumakindla glasuurikihi tellise pinnale. Ahju täitmisel lubjakiviga moodustatakse ahju põhja keskele ca 2m pikkune, 1m laiune ja 1.2m kõrgune tuleruum (küttekolle), mille peale asetatakse võlvideks suured paetükid. Tuleruumis toimub puidu põlemisprotsess.

PÕLETAMINE

PÕLETAMINE

4. PÕLETAMINE. Lubjaahju mahub korraga 27-28 tonni lubjakivi, mis kuhjatakse tuleruumi peale ja külgedele. Lubjakivi põletatakse sõltuvalt toorainest, küttematerjalist, ilmastikust jne. 50-75 h. Küttematerjal (kuiv puit) lisatakse pidevalt käsitsi tuleruumi ja tema kulu on ca 1m3 tunnis. Küttematerjalina on kasutusel nii vanad majapalgid kui ka hästikuivanud metsapuit. Vajadusel lisatakse neid vaheldumisi. Puud on valdavalt läbimöödus 10-30cm ja pikkusega kuni 2m. Väiksema läbimööduga puude kasutamine on komplitseeritud, kuna tekib palju tuhka ning seetõttu kannatab ahju tõmme. Vajadusel lisatakse jämedam ja peenem materjal vaheldumisi. Puud kuivavad põhiliselt ahju kõrval asuval laoplatsil ja metsapuu kuivab vähemalt 2 aastat. Ahju köetakse vahetustega, kusjuures ühe vahetuse kestus on 8 tundi. Tehnoloogilist reþiimi jälgib nii kütja kui juhataja reguleerides seda vastavalt ilmastikule ja protsessi arengule. Lubja põletamisel toimub järgmine keemiline reaktsioon:

CaCO3==>CaO+CO2^
CaCO3 – lubjakivi
CaO – kustutamata lubi

Põletamistemperatuur on ca 1100..1300°C, mil toimub lubjakivi lagunemine ja lendub CO2. Valminud lubjakivi omandab rohekas-kollaka värvivarjundi. Peale põletamist peab kivi jahtuma ca 2..3 ööpäeva ja seejuures tuleks vältida tema kokkupuutumist veega, kuna kustutamata lubi on keemiliselt väga aktiivne. Selle vältimiseks kaetakse vihmaohu korral ahi spetsiaalse kattega. Suure õhuniiskuse juures imab lubjakivi siiski õhust niiskust ja vähesel määral hakkab toimuma kustumisprotsess, mis raskendab tühjendustöid.

KUSTUTAMINE

KUSTUTAMINE

5. KUSTUTAMINE. Peale jahutamist laaditakse kustutamata lubja tükid tõstemehhanismiga transpordivahendile ja transporditakse kustutusväljale. Tavaliselt jääb ahju peale ja ahju põhjale 100-200 kg halvasti põlenud lubjakivi, mis sorteeritakse ja listakse järgmisesse ahju. Samuti tekib ca 50-60kg tuhaga segatud lubjakivi mida kasutatakse kohalike poolt väetisena. Lubja kustutamine on kustutamata lubja reageerimine veega, mille tulemusena tekib kaltsiumhüdroksiid ja vabaneb soojusenergia
CaO+H2O ==> Ca (OH)2
Kustutus-säilituskompleks asub ca 2km kaugusel ahjudest. Kustutamine toimub plekkvannis mõõtmetega 2*3*0.5m, millesse mahub ca 300kg CaO ja umbes 10 korda suurem vee kogus. Kustutamisel lisatakse vett alati liiast, et tagada täielik kustumisprotsess. Reaktsiooni edukaks kulgemiseks toimub massi pidev segamine käsitsi spetsiaalsete roopidega. Kui CaO on lahustunud juhitakse see nn. lubjapiim läbi 3mm jämeduse sõelte (eraldavad suuremad lahustumatud osakesed ja muud mehaanilised lisandid) liivapinnasesse ehitatud betoonist ja puidust vooderdatud 1.5m sügavustesse säilitusaukudesse e. haudadesse. Liivapinnas on oluline tegur, et toimuks pidev niiskusevahetus pinnase ja lubjapasta vahel. Säilitusaukudes toimub lubja järelkustumine ca 1-2 aastat ning seejärel on lubjapasta (H2O sisaldus ca 55%) realiseerimiskõlbulik. Lubjapasta pakendamiseks transporditakse pasta aukudest spetsiaalse tigulaaduriga ning pakendatakse kas otse laaduri abil või käsitsi. Krohvilubi pakendatakse 500kg, 50kg, 25kg või 20kg kilekottidesse ning värvilubi 1kg, 5kg, 14kg ja 25kg plastpurkidesse. Purkidele liimitakse ka vastavad etiketid koos kasutusjuhendi ja tootja andmetega. Toodangu tarnimine toimub nii hulgi- (AS Uninaks) kui jaekaubanduse võrkudes ning ehitus- ja restaureerimisfirmadele. Soomest oleme koostööd teinud firmadega Kirjopiiska OY ja Basok OY, Detox OY ning Rootsis ECS-Teknik AB. Lubjapastat kasutatakse põhiliselt ehitustöödel mörtide ja krohvide koostises, lubivärvi valmistamiseks, happeliste muldade lupjamiseks jne.

Kommenteerimine on suletud